Ühe naftahiiu agoonia

USA nafta- ja gaasiettevõte Ultra Petroleumi aktsia hind on kukkunud drastiliselt. Kui 2011. aastal maksis ettevõte aktsia New Yorgi börsil 50 dollarit, siis nüüdseks on hind kukkunud 50 sendini. Kui varem oli ettevõtte turuväärtus mitu miljardit dollarit, siis nüüdseks on hind langenud 100 miljoni dollarini. Ja olukorda paremaks muuta pole ettevõtte juhtkonnale just kerge ülesanne.

Analüütikute hinnangul on Ultra Petroleumi jaoks tegu väga tõsise probleemiga ning isegi kui nafta hind peaks kerkima, ei ole ettevõte enam tagasi samasuguses olukorras, kus varem. Ultra Petroleumil on nelja miljardi dollari jagu võlgasid: laenud võeti ajal, mil naftaturu olukord oli praegusega võrreldes kardinaalselt erinev. Kuigi teadaolevalt on ettevõte tihedates läbirääkimistes oma võlausaldajatega, on suure tõenäosusega läbirääkimise efekt investorite seisukohast marginaalne. Paljude investorite jaoks on aktsia hinna langus tõenäoliselt andnud hoobi, millest välja tulla on võimatu.

McDonald märgib, et enamik hinnašokke, mida Ultra Petroleumiga sarnased ettevõtted on kogenud, on 75% juhtudest jäänud muutumatuks ka siis, kui turuolukord on paranenud.

Investorite jaoks on Ultra Petroleumi puhul põhiküsimus selles, kas ettevõte kuulutab välja pankroti või leiab mõne muu võimaluse edasi eksisteerimiseks.  

Võlausaldajate kolm valikut

Ultra Petroleumil on, tõsi küll, palju väga väärtuslikku vara, ent siinkohal on probleem selles, et nafta- ja gaasitööstusega seotud varade järelturg on praegu kehvas seisus: pakutava ning nõutava kauba hindadel on hiiglaslik vahe. Müüjad tahavad hinna määramise puhul arvesse võtta nii pöördumatuid kulusid kui ka võimalikke tulevikuarenguid turul, ostjad väidavad aga, et nemad positiivsesse tulevikku ei usu ning tahavad vara kätte saada võimalikult odavalt.

Ultra Petroleumi võlausalajate seisukohast võib näha mitut stsenaariumi. Esimene oleks omavahelised läbirääkimised ning sellest tulenevalt võlgade restruktureerimine. Alternatiivse võimalusena võib välja tuua, et võlausaldajad võtavad ettevõtte üle lootuses, et nad suudavad seda paremini juhtida kui senine juhtkond. Kõige vähetõenäolisem on aga variant, kus võlausaldajad proovivad varasid edasi müüa.

Kõige kehvemas olukorras on Ultra Petroleumisse investeerinud eraettevõtted, kõige vähem saavad kahjustada aga põhjatute rahataskutega riskikapitaliettevõtted.